Minu lugu

Olen Elina, 28 aastat vana ja elan koos oma elukaaslase Maiksuga Tasmaanias. See blogi sai alguse kuus ja pool aastat tagasi, kui esimest korda Austraaliasse natukeseks reisile tulime ja kodustele oma tegemistest kirjutada tahtsime. Sellest, kuidas reisiblogist sai mitte-midagi-ütlev-blogi ja kuidas vaesel blogikesel oli mõnda aega identiteedikriis (ja kirja-minul ka!) ja kuidas ma sellele kõigele uue hingamise otsustasin anda, olen natukene kirjutanud ka siin.

Kirjutamisega on mul omad lood. Mulle on alati meeldinud kirjutada ja bloginud olen ka nüüdseks juba üle kümne aasta. Kunagi pisikesena olin täiesti veendunud, et minust saab kirjanik – kirjutasin vanaema juures onu arvutis juba väikse tatikana lasteraamatut, mis kangesti meenutas segu Pipist ja Lärmisepa tänava Lotast (kui vana ma siis olla võisin, keegi teab?). Erinevate juhtumiste ja asjaolude tõttu läks mul ühel hetkel aga igasugune kirjutamise isu ära – nimelt olen ma veidi õrnahingeline kui asi puutub kriitikasse ja seda eriti kui kriitika puudutab midagi nii isiklikku nagu kirjutamine. Sest minu arvates on igasugune looming kõige isiklikum asi üldse – see on ju kõige otsesem ja samas paljastavam mõtete ja tunnete väljendus. Ja nii ma võtsingi nii mõnelgi hetkel natukene varasemas nooruses igasugust kriitikat minu kirjutatu (ja mõtete ja tunnete) kohta väga, väga südamesse ja niimoodi kuidagi tasapisi surigi igasugune soov üldse mingeid mõtteid avaldada. Nii saigi mu blogist lihtne reisipäevik, kus sai lihtsalt kirjutatud stiilis “käisime siin ja seal, oli ilus, lõpp”.

Aga ma nüüd proovin uuesti. Äkki tuleb midagi välja.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *