Eestist tagasi!

Nonii 🙂 Meie käisime Eestis! Kui ma hakkaksin sellest blogima, siis ma kirjutaksin seda lugu siin 34 ööd ja päeva järjest, nii et ma ütlen lihtsalt ära, et oli täiega tore ja läheks kohe varsti uuesti kui see kõik veits odavam oleks, hehe 🙂

Jõudsime tagasi kolmapäeva hommikul kell 6 ja Maiks läks otse lennujaamast tööle kella 8ks hommikul. Kuigi see tundus sellel hetkel täiesti ebareaalselt hullumeelne, siis tegelikult tähendas see seda, et Maiks sai kohe õigesse unerütmi tagasi ja mina ei saanud 4 päeva normaalselt magada.

Terve see 4 päeva mu keha arvas, et 4 tundi on maksimaalne aeg mis võiks magada, ka öösiti. Mõnikord ärkasin üles lampi kell 2 öösel, mõnikord kell 4.. ja enam magama ei jäänudki, kuigi esimesel korral ma reaalselt üritasin 6 tundi järjest haha. Ühe korra jäin mingi kell 10 õhtul magama ja ärkasin pool tundi hiljem üles täiesti puhanuna ja enam magama ei jäänudki enne kella 3 öösel. Kõige tüütum selle kõige juures oli see, et mingit korrapärasust selles kõiges ei olnud, võisin vabalt suvalisel hetkel magama jääda või üles ärgata.

Igatahes nüüd on see läbi. Oleme töösse ja eludesse enamvähem sisse elanud. Käisin kohe esimesel päeval rannas varbaid leotamas ja linnas tuuritamas, et päeva läbi kulutada. Temperatuurid on meil 23-28 kraadi kandis, päike paistab ja mõnusalt soe on olla. Õhtuti ja öösiti ainult langeb üllatuslikult madalaks, aga sellest pole hullu, paneme natuke riideid juurde 🙂

Screenshot 2017-08-15 08.29.25Screenshot 2017-08-15 08.29.36

Pühapäeval käisime koos Helena ja Argoga matkamas Mt Barneys – matk ise oli selline keskmine – 7km, aga tõuse ja languseid oli ikka korralikult, nii et pärast pikka pausi oli see täpselt õige koormus ja distants. Raja lõpus ootas meid väike jõeke, kus meie teada pidid mõned ujumisaugud leiduma. Reaalsuses leidus seal ainult maksimaalselt põlvini vesi ja mõned segaduses inimesed, kes küsisid meilt, et kas see ongi see ujumisauk 😀 Me eriti targemad ei olnud kui nemad ja seega ei osanud nagu midagi kosta..

Kuna meil tegelikult on kunagi varem suht sarnane lugu juhtunud Cape Tribulationis Mareni ja Omariga, siis teadsime, et enne kui tagasi pöörama hakkame, tuleks ikka veidi üles/allavoolu seigelda ja vaadata, ega see ujumisauk kohe järgmise käänaku taga ei ole, nagu meil tookord juhtus. Tol korral passisime küll kõigepealt pool tundi seal madalas vees ja alles ära minnes avastasime päris koha 🙂 Sel korral olime targemad ja asusime kohe uurima. Ja ennäe imet, oligi tegelikult nii et rada läks ühe suurema kivi tagant edasi ja ma arvan at julgelt pooled inimesed kes sel matkal käivad, seda üldse ei teagi.

Igatahes, 500m eemal leidsime siis need päris rock poolid! Tegemist oli päris ilusa ja metsiku kohaga – rahvast ei tundu seal eriti käivat ja ujumisauke mõned ikka jagub. Vesi oli nii külm, et kohe kui vette astusid tõmbasid jalalabad nii valusaks, et terve aeg oli selline tunne, et kohe-kohe tuleb jalakramp. Seepärast arvasin, et lihtsam on lihtsalt kuskilt kivi otsast otse täispikkuses sisse prantsada 😀 Mõeldud-tehtud 🙂

Hiljem käisime ka suuremas basseinis, mille nurga tagant leidsime mõnusaid päevitamiskivisid ja järgmise nurga tagant väikese kosekese – kose kõrgus oli selline.. minust kõrgem nats.

Screenshot 2017-08-15 08.29.07Screenshot 2017-08-15 08.29.15

Selgus et kosekesest saab väikese abiga ka üles ronida kui väga tahta. Me väga tahtsime. Vesi oli nii retsilt külm (koseni oli päris pikka maa ujuda) ja kose vastuvool nii tugev ja ronimine päris raske, nii et kui lõpuks sinna kivi otsa maandusin, tundsin kuidas mul on ikka korralik adrekalaks. Avastasime siis veel ülesvoolu nats ringi ja leidsime ühe pisikese koopakese, kus sees oli veel üks pisikene kosekene. See nägi nii sürr ja muinasjutuline välja, aga samas oli veits hirmus, sest koguaeg oli selline tunne, et äkki mingil põhjusel tuleb kuskil mingi suur kogus vett ja viskab meid mööda kõiki neid kive ja kaljunukke alla.

Koopa laest/küljelt leidsime ka ühe augu, kust sai hea ukerdamise korral välja ronida, nii et seiklust kui palju 🙂 Pilte koopast ja kosekestest ei ole, sest veekindlat kaamerat meil kahjuks pole. Aga eks te kujutlege ise ette või veel parem – tulge kohale ja kaege perra.

Muud juttu polegi täna – kevad hakkab saabuma, mangod õitsevad ja päike püsib taevas iga päev nõks kauem. Varsti on jälle suvi!

Screenshot 2017-08-15 08.28.57Screenshot 2017-08-15 08.28.44

tsaupakaa!