Meie suvekodu

Ma pole veel kirjutanud meie elukohast. Läks küll natuke kauem selle koha leidmisega kui me arvasime, aga ega me väga ebamugavuste üle kaevata ei saa, sest kõik kohad kus enne seda elasime olid lihtsalt nii tsillid.

Tahtsime küll koledal kombel kuhugi torni kolida, aga oh well, elul olid omad plaanid. Tagantjärele tarkus ütleb, et jumal tänatud, et meil kannatus enne otsa sai, sest ma ei kujuta päris ette kuidas me mitu korda nädalas kõiki oma kämpamise asju ja matkatarbeid liftiga üles ja alla veaks. Nüüd on meil hoopis rõdu shortcut ja saab palju mugavamalt.

Korter on pisike, ühe magamistoa, elutoa, vannitoa, miniköögi ja päris suure rõduga. Asub Surfers Paradises, mingi 5-10 mintsa põhipoodidest ja umbes 3 mintsa rannast.. aga väike jõerand on siinsamas tänava lõpus.. Seal küll väga ujuda ei taha haide tõttu, aga samas keelatud see ei ole ja nii mõnedki seda ka harrastavad. Aga seal jõe ääres on niisama äge tsillida, selline mõnus pikniku pidamise koht, mida me ka tegelikult mitmel korral teinud oleme.

Viimased kaks pilti on siis kodukandi jõeäärne tsillimispleiss. IMG_0111

IMG_0100

IMG_0104

IMG_0106

IMG_0107

IMG_0108

IMG_0092

2016-01-09 08.24.54

2016-01-12 06.09.13

IMG_0049

Laupäev-tsillpäev

Laupäeval oli üks tore päev 🙂

Meie trennikava mida Kerliga järgime, näeb kolm korda nädalas ette ühte kiires tempos jalutuskäiku ja kuna kõndimine meile koledasti meeldib ja seda harrastasime juba niikuinii enne seda kava, siis võtsime laupäeval ühe pikema jalutuskäigu ette. Kõndisime Surfersist peaaegu Burleighsse, ainult viimane väike rannariba jäi puudu. Ehk siis tegelikult lõpetasime oma käigu Miami nimelises linnaosas väikse künka otsas 🙂 Pärast jalutuskäiku suundusime BSKT kohvikusse hommikust sööma 🙂

2016-01-16 10.40.25

2016-01-16 11.18.32-1

Hommikusöök söödud, pidime bussiga tagasi Surfersisse sõitma.. reaalsuses kukkus ikka nii välja, et läksime jala. Mingil hetkel korjas Maiks meid Broadbeachilt peale, sest muidu vist oleksimegi sinna kõndima jäänud.

Käisime kähku kodust läbi ja juba suundusimegi oma järgmisele üritusele. Kerli elab Q1-s, selles samas tornis kus me ka paar nädalat pesitsesime ja seal on elanikel võimalik reserveerida endale ja oma seltskonnale väike minikino. Laupäevaks me siis selle endale reserveerisimegi. Saime kokku Kerli, Madde ja Reimoga ja sõitsime trammiga BroadBeachi, kus suundusime videolaenutusse ja laenutasime endale 2 filmi. Enne kinno minekut tegime Broadbeachil veel väikse lõuna 🙂

4

Enne kino hüppasime veel poest läbi ja ostsime head-paremat snäkki-jooki, et ikka korralikult üle saaks süüa 😛 Äge oli niimoodi kinos käia, et ei pidanud teiste kinokülastajate pärast muretsema ja võis tooliga ringi keerutada ja kõva häälega kommenteerida ja toole üles ja alla lasta ja küpsist täis suuga naerda. Kahjuks häid pilte sellest pole, aga midagi ikka 🙂

2016-01-16 19.15.04

2016-01-16 19.15.25

2016-01-16 19.16.07

Pärast kino laekusime meile ja mängisime Katani Asustajaid. Pole niiiiii ammu mänginud ja Madde ja Reimo jaoks oli see essa kord – mäng venis mingi rekordpikaks, lõpuks kõik olid juba megasigaväsinud ja aint haigutasid siin. Aga lõpuni mängisime – mingi kella kahe ajal öösel vist lõpetasime. Nüüd kui kõigil mäng selge, peaks järgmine kord kindlasti kiiremini minema – ootan juba!

2

Lugemisjuhend

Kuna ma nüüd kirjutan tagantjärgi umbes 1.2 miljonit postitust, siis annan igaks juhuks teada, et ma paigutan nad ikkagi kuupäevalisse järjekorda, sõltumata sellest mis järjekorras ma need kirjutan. Ehk siis kui satute postituse otsa, mida olete juba lugenud, siis soovitan ikkagi allapoole edasi kerida, sest seal võib vabalt olla veel uuemaid postitusi, mille ma ajajoont arvestades olen kuhugi sinna vahele pressinud… ja kui Hobartini jõuate, siis olete täitsa lõpus.

SAmas võite ka paar päeva veel oodata, kuni ma kõik kirjutatud saan, siis alla kerida ja ilusti õiges järjekorras lugema hakata 🙂

Niisama olemise nädal

See nädal oleme suht rahulikult võtnud. Töötanud ja õhtuti niisama olnud 🙂 Meil on kombeks saanud siin seltskonnaga vahel (no praegu on välja kukkunud kord nädalas ja enamasti teisipäeval) koos õhtust süüa – nii ka see nädal. Tegin Aasiat, millega ma ise eriti rahul küll ei olnud, aga noh, mis teha, alati ei saagi kõik suurepäraselt välja kukkuda. Aga millegipärast kipub mul nii olema, et kui eksprompt midagi teen tuleb 87 korda parem kui siis kui ilusti välja kuulutan, et KUULGE MA NÜÜD KOKKAN TEILE.

2016-01-12 06.03.23-1

2016-01-12 06.09.13

2016-01-14 05.44.10

2016-01-14 06.46.50

Kolmapäeval käisime Andy ja Kati (Kat = Katarina) juures õhtust söömas ja paati putitamas. Andy on juba vaikselt renoveerimistöödega peale hakanud ja Maiksul oli ka ikkagi kange tahtmine üle vaadata see värk. Tore õhtu oli 🙂

Eile tuli mul töönädala lõpu suurest elevusest meeletu soov küpsetada. Alguses mõtlesin, et teen ainult mingid väiksed juustupulgad, aga juustupulkadest arenes asi juba edasi rosina-ja kondentspiimasaiakesteni ja sealt veel šokolaaditaskuteni ja sealt omakorda kondentspiima- ja beseekorvikesteni ja siis veel Maiksu õhtusöögini. Oi kuidas mulle meeldivad sellised õhtud. Lihtsalt võtad kätte ja hakkad tegema ja kunagi ei tea mis sul lõpuks kõik laual on. Nii mõnus! Aint keegi võiks köögi ära koristada pärast.

2016-01-15 05.36.55

Terve nädala oleme Kerliga korralikult trenni teinud – hakkasime eelmisel nädala uuesti Kayla BBG kava tegema ja minule täiesti üllataval kombel olemegi nüüdseks juba kaks nädalat väga tublisti teinud ja kõikidest reeglitest kinni pidanud ja vaat, et vahepeal isegi rohkem teinud! Täna hommikul näiteks tuli Kerli kell 6 siia, kella 7ks oli trenn juba tehtud 🙂 Tema rändas siis koju ja mina ühistranspordi võlusid kasutades Kati juurde, et koos bodypumpi minna. Katil on selline jõusaali liikmestaatus, et ta võib reedel, laupäeval ja pühapäeval kellegi trenni/jõusaali kaasa võtta ja lapsed jõusaalis asuvasse lastehoidu panna. Nii tegimegi. Ma pole oktoobri algusest saadik pumpis käinud ja ikka päris jõhker oli uuesti tegema hakata, ma üldse ei osanud arvata, et mis raskused ma peaks valima erinevate harjutuste jaoks, sest ma ju ei tea kas ma olen vahepeal neid teisi trenne tehes tugevamaks või nõrgemaks saanud.  Aga nii mõnus oli! Hea jõusaal oli ka, lastele täiega meeldis seal lastehoius – mis nii viga trennis käia.

2016-01-15 08.10.24

Pärast trenni viskas Kat mu koju ära ja pärast pikemaajalist edasi lükkamist ja voodis aelemist ja teleka kanalite klõpsimist võtsin selle blogi siis lõpuks käsile. Ja nüüd istun siin, mingi 7 tundi hiljem ja ikka veel kirjutan. Tegelt oleks võib-olla isegi täan valmis saanud, aga kuna nett on nii sitt, siis pildid ei saa kohe üldse laetud ja ikkagi lükkub see kõik veel kuhugi tulevikku.. see on nii frustreeriv, et Maiks peab vahepeal mulle lohutuseks sööki suhu toppima.

Ahvid ronimas

Eelmisel nädalal tuli täitsa lampi mõte minna ronima ühte nendest seintel ronimise sisehallidest. Hommikul ärgates tuli selline mõte ja selleks ajaks kui Maiks töölt koju jõudis oli mul juab kõik planeeritud. Maiks vahetas siis käbe riided ja juba läksimegi 🙂 Koht asus meilt kodus umbes 20 minutilise autosõidu kaugusel ja terve see aeg Maiksul polnud õrna aimugi kuhu me lähme. Kuigi ta ise muidugi väidab, et ta arvas algusest peale. Ma ei tea kuidas sellist asja arvata on võimalik hehe 😀

Koht ise oli hästi tsill – ei midagi uhket, selline pigem veits päevi näinud. Rahvast oli suht vähe, tundus, et enamik kohalolijatest oli selline pigem sage külaline seal. Esimese kümne minutiga tehti meile siis ohutuskoolitus ja õpetati ronimisvööd- ja köisi kasutama. Tegelikult tuli mulle üllatusena, et siin Austraalias kus ohutusega on aegajalt ikka korralikult üle pingutatud, lasti pärast lühikest loengut ja paari läbimängu meid täitsa iseseisvalt sinna teineteist turvama. Etteruttavalt võib öelda et ma paar korda ikka jõnksutasin Maiksul seda allatulemist nii et tal hakkas natuke hirmus. Kogemata noh 😀

Aga ronida oli äge! Esiteks on seinad päris kõrged ja nii on see kõrgustesse pürgimine üksi on juba päris närvekõditav. Teiseks on osad rajad ikka päris keerulised ka, peab jaksama ennast korralikult seal seina najal hoida. Mõned mingid “teistsugused” asjad on ka – näiteks mingid postid ja redelid mille otsa saab ronida ja ka näiteks üks selline moodustis-küngas, mille ümber on matid maas ja saab ilma julgestuseta ronida. Lähipäevil lähme tõenäoliselt veel 🙂

Suure kurvastusega pean nentima, et kuigi suhtlen paljude inimestega igapäevaselt eesti keeles, siis eesti keeles kirjutamine hakkab natukene kehvakeseks jääma. Otseselt ma arvan vigu ei tee, aga jutt ei ole üldse sorav ja tundub kuidagi kohmakas. Laused ei ole enam minulikud ja ma tunnen ennast kuidagi imelikult sellist pikemat juttu kirjutades. Peab. Rohkem. Harjutama.

2016-01-07 19.54.50

2016-01-07 19.41.29

2016-01-07 19.38.47

2016-01-07 19.36.46

 

basseinitsillid ja paadiostud

Eelmine nädalavahetus oli tavalisest pikem – kuna Maiksu töö juures oli ametlikult veel puhkenädal, aga tema lihtsalt läks nädal aega varem tööle tagasi (E-N), siis reede oli tal vaba. Reedel tsillisime niisama, käisime väiksel kaltsukaringil ja mingis huvitavas toitlustusasutuses lõunat söömas. Selline rahulik päev.

Laupäeva hommikuks oli Maik Andyga kokku leppinud, et läheb aitab tal väikese hobikatamaraani ära tuua, mille Andy just ostnud oli. Mingi tüüp tahtis lihtsalt oma vanast paadist lahti saada, kuna see oli suht katki ja müüs selle kõigest saja dollariga Andyle. Nüüd Andy ja Maiks hakkavad seda korda tegema. Andy ja Kati jaoks on tegemist tõesti hea ostuga, sest Andy on ise hull purjetaja ja nende maja on otse järve ääres ja neil on oma hoovis isegi paadisild täitsa olemas. Paat tahab küll natuke tööd, aga tundub tuleb üks huvitav projekt. Tüübid leppisid siis kokku, et käivad kiirelt hommikul kell 7 ära, siis ülejäänud päev ka vaba. Selliseid plaane tehes tavaliselt miski muidugi plaanikohaselt ei lähe ja vaevalt olid Maik ja Andy pärast paadiostu kilomeetrikese ära sõitnud, kui treilerit ja autot ühendav metallosa pooleks läks ja kogu see kupatus autole tagant sisse sõitis. Vedas muidugi, et treiler veel elektrijuhtmega auto külge kinni jäi, muidu oleks otse teelt välja sõitnud mingile lambifarmerile majja. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, autol on aint mõned väiksed täkked. Paaritunnisest tripist sai lõpuks umbes 6-7 tunnine, kuna Maiks pidi siis selle treileri kokku tagasi keevitama, aga keevitusaparaat oli mingi sitanikerdis ja kuumenes üle miljon ja neliteist korda. Ja siis veel natuke.

Samal ajal koristasin mina rahulikult kodu ja mõtlesin, et sätin end mingil hetkel ka siis Kati ja Andy juurde ja hängin nii kaua tüdrukutega (Katil ja Andyl on ka kaks tütart, neljane Allegra ja kahene Bethany), et sealt lühem maa hiljem ühele üritusele minna, kuhu meid kutsutud oli. Kuna Andy ja Kat elavad meilt päris kaugel, pidin ühistranspordiga minema. Hakkasin siis vaikselt trammiga trippima. Poole maa peal pidin trammi tegelikult bussi vastu vahetama aga kuidagi sattus nii, et läksin viimased 5 kilomeetrit hoopis jala/jooksuga. Väljas oli mõnus 30 kraadi sooja aga vaikselt hakkab keha selle kuumuses sportimisega tegelikult juba harjuma ja isegi jooksmisel pole väga viga. Kati juurde jõudnuna sukeldusin suht kohe basseini ja jäin sinna mingi pooleks päevaks 😀 Riietasime lapsi palmilehtedesse ja pidasime eluplaane, mõnus.

Kui Maiks ja Andy lõpuks koju tulid olime tegelikult juba varem Joonase ja Triinuga kokku lepitud basseinikale ja grillile mingi 3-4 tundi hiljaks jäänud. Panin kiirelt uued kuivad ujukad selga (üks endast lugupidav neiu kannab ikka kahtesid ujukaid kaasas eksole), hüppasime poest läbi ja suundusimegi juba uue basseini äärde tsillima. Seal hängisime-tsillisime siis kuni hiliste õhtutundideni, hiljem kolisime veel kolmanda basseini äärde mullikasse ja aurusauna tsillima.

2016-01-09 09.53.08

2016-01-09 12.19.57

2016-01-09 12.25.39

2016-01-09 11.32.09

2016-01-09 13.41.42

2016-01-09 15.40.18

Pühapäeval käisime Madde ja Reimoga Tallebudgera Creeki ääres niisama rannas peesitamas ja paddle boardimas. Tallebudgera Creek on selline jõeke, mis ookeanisse suundub ja kus jõele kohaselt ei ole suuri laineid, seega on see lastega perede seas üpris popp koht. Panime siis kogu oma laagri sinna jälle püsti ja passisime niisama. Mingil põhjusel oli hästi laisk päev ja keegi eriti midagi teha ei viitsinud, sõime ja jutustasime seal niisama. Nats ikka paddle boardisime ka 😛

IMG_2816

IMG_2850

IMG_2867

paddle

Main Range National Park ja Lake Maroon

Pärast suuri jõulupidustusi ja õgimist otsustasime, et kangesti oleks tarvilik nüüd see lisapekk maha kulutada ja sõitsime maale. Täpsemalt rahvusparki nimega Main Range, et seal paari päeva jooksul mõned pikemad matkad ette võtta. Kokku olimegi siis kolm päeva taaskord ühes ilma levita metsas, täitsa-täitsa puu taga. Mõnus oli. Tegime ühe umbes 13km matka ja ühe 7km. Mina käisin veel lisaks jooksmas mingi 3-4km.

IMG_5465

IMG_5477

IMG_5513

IMG_5526

IMG_5532

IMG_5538

IMG_5556

IMG_5563

IMG_5576

IMG_5580

IMG_5599

IMG_5602

IMG_5607

IMG_0683

IMG_0694

IMG_0675

IMG_0698

Rahvuspark ise asub Gold Coastilt umbes 2 tunnise autosõidu kaugusel, aga see osa kus me ööbisime asub isegi veel kaugemal, sest sinna peab ümber põhimäe ringiga sõitma. Esimesel päeval tegime siis selle pikema matka – ronisime vihmametsas mööda mäekülge üles ja hiljem juba  esimese mäe pealt järgmise mäe peale. Hästi ilus oli ja inimesi ei olnud peaaegu üldse, nii et täitsa omaette olime seal.

Teine matk mille tegime kulges jõe ääres, kõrval, peal, sees ja risti-rästi üle jõe ka. Jões olid ägedad suuremad ja väiksemad augud kus sai ujuda ja mida Maiks ka täiega ära kasutas. Ahjaa, teel sellele rajale nägime kohe raja alguses ühte kolmemeetrist Carpet Pythonit, teadupärast püütonid mürgised ega ka agressiivsed ei ole, nii et vaatasime teda seal tükk aega, tegime pilte ja videosid. HIljem rajal nägime veel mingit pisikest musta madu, aga see jäigi välja selgitamata kellega tol korral tegu oli.

Esimesel pildil siis see va püüton. Peab ütlema, et tal on ikka väga hea kamoflaaž, päris raske on teda pildil eristada. Vihjeks nii palju, et ulatubki reaalselt ühest pildi otsast teise, vasakult paremale.

IMG_0719

IMG_5623

IMG_5661

IMG_0725

Esimese öö veetsime rahvuspargis metsa sees ühel lahedal suurel lagendikul, kus vahelduseks ei olnudki kõigile ette näidatud kuhu nad peavad oma asjad püsti panema, vaid võis täitsa ise vabalt kulgeda. Mõnus oli, kõigile jätkus ilusti ruumi – alati ei pea neid platse ära nummerdama.

Teise öö veetsime hoopis ühe järve kaldal telkides. Mingi tüüp on lihtsalt sõna otseses mõttes endale koduhoovi telkimis-karavanitamisplatsi teinud ja lükkab sellega mõnusat pappi kokku. Muidugi on ta ehitanud ka korraliku wc-dushibloki, aga samas tundus see ikkagi nii lamp aga samas nii kuradi tark endale koju selline asi teha. Arvutasime tookord enamvähem kokku, et tipphooajal paneb ta nädalas umbes $3000-4000 taskusse vähemalt ja selle juures peab ise aint wcsid koristama ja muru niitma. Jõhker.

Aga tegelikult oli tegemist ühe täitsa ilusa kohaga. Vaatasime mägede taha laskuvad päikest, lugesime raamatut ja tsillisime niisama.

IMG_0711

IMG_0740

IMG_0741.PNG

IMG_0762

 

 

Uus aasta :)

Vanaaastaõhtu möödus meil üsna rahulikult. Kuna oleme siin võtnud kombeks juba 5-6 vahel hommikul üles tõusta, siis vajume õhtul ka suht vara ära. Tavaliselt üle kümne ikka vastu ei pea 😀 Otsustasime, et väga kuhugi pidutsema ei viitsi minna ja passime parem niisama kodus. Nii oligi – mina panin oma uut puslet kokku ja Maiks luges raamatut, vahepeal vaatasime mingeid sarju. Mingi kella kümne ajal jäime mõlemad diivani peale tukkuma ja kell 11 ajal arvas Maiks et peaks vist voodisse ära kolima, sest niikuinii me ilutulestikku vaatama minna ei viitsi, haha. Just siis kui mina muidugi magama olin jäänud, siis ta arvas, et me peaks ikkagi üles tõusma ja randa minema ja ilutulestikku vaatama. Natuke kraaklesime selle üle, kuni ma pidin lõpuks alla vanduma ja ennast riidesse panema.

Võtsime siis Eestist saadetud juustusibulaleivad ja Kirju Koera kommid kaasa ja läksimegi randa 🙂 Rahvast oli päris palju, aga samas oli ikka palju ruumi kõigile, sest… eeem, teadupärast on rand päris avar koht. Austraalias tavainimesed rakette ja muud seesugust osta ei saa (jällegi ohutusreeglid), nii et vaadata on ainult linna ametlikku ilutulestikku. Surfers Paradise kesklinnast u 5km põhjapoole asub Southporti linnaosa ja 5km lõunapoole Broadbeach, nii et tegelikult oli lausa kolm ilutulestikku. Vaatasime siis need saluudid ära ja loivasime oma ühe avamata õllega koju tagasi 🙂 Vanaks vist oleme jäänud.

Loodame, et uus aasta tuleb hea ja just selline nagu vaja. Maiksu viimane aasta ülikooli ikkagi ja siis saab hakata uusi plaane pidama 🙂 Aga selle kõigeni on peaaegu terve aastaring veel aega.

IMG_0775

IMG_0780

IMG_0781

IMG_0783

IMG_0787