Veel üks reisuke

Pärast jõule oli meil korraks selline uitmõte, nagu et läheks Airliesse või kuhugi roadtripile. Hakkasimegi siis nagu suure hurraaga minema.. ja tuli kole ilm. Kohe nii kole, et nädala aega lubas tervele rannikule ainult lakkamatuid äiksetorme ja vihmasadu. ARvutasime ja arutasime ja jõudsime järeldusele, et natuek kurb on kõik see raha ja aeg hakkama panna ja siis terve aeg lihtsalt autos istuda. Nii et keerasime siis otsa ringi ja tulima juba teisel päeval koju tagasi, haha.

Aga, sellele vaatamata, jõudsime magada ühes väga lähedas puhkealas – öösel hakkas telgis nii palav, et võtsin pool katet maha, nii et üks sein (metsapoolne) oli ainult see õhuke võrk. See on kindlasti üks lahedamaid ärkamise momente, mis mul kunagi olnud on! Magasime vihmametsa servas (no reaalselt, mingi poolteist meetrit) ja see kõik oligi meil peaaegu, et otse telgis. Sellised hetked mulle meeldivad.

IMG_0552

IMG_0558

IMG_0565
Käisime natuke matkamas sealsamas metsas, misjärel suundusime Cotton Treesse pühapäeva marketile ja kohvikusse. Cotton tree on jätkuvalt väga tore. Vaatasime-kuulasime seal ühte hullu hipiperebändi ja jõime smuutisid/kohvisid. Mõnna. Pärastlõunal vaatasime Noosa ka üle – sättisime end just jõe äärde pikniku pidama, kui meie kõrval üks kalamees tõmbas ühe lõhe välja. Maiks va kalamees läks muidugi juttu tegema, nagu kalameestele kombeks haha. Jutt lõppes sellega, et selgus et tüüp ise oli vegan ja üldse kala ei söögi – andis selle meile. Meie lõuna tõusis sellega kohe mingi 8 kohta kõrgemale heade lõunate maailmameistrivõistlustel.

IMG_0579

IMG_0578
IMG_0584
Õhtupoolikul sõitsime läbi vihma kuhugi mäe otsa ja käisime mingi huvitavas augus ujumas. Noored ja vanad, kuked ja kanad hüppasid seal igast köite abil mäeservade pealt vette aga Maiks arvas et tema hakkab liiga vanaks jääma selle jaoks juba, haha.

IMG_0613

Jõulud North Stradbroke saarel

Jõulud veetsime me sedapuhku North Stradbroke saarel. North Stradbroke’i näol on tegemist maailma suuruselt teise liivasaarega (Fraseri järel, kus me ka kunagi Anu ja Maldariga käisime) ja asub ta siit kõigest kahetunnise teekonna kaugusel – veidi üle tunni autosõitu ja siis veidi alla tunni praamisõitu).

IMG_2407

IMG_0503

IMG_0517

Saarele sõitsime viiekesi – Mina ja Maik, Madde ja Reimo ja meie väike beebi Kerli. Bookisime endale kaheks ööks ühes telkimis/karavanialas platsikese, ostsime saarel sõitmiseks vajaliku loa ja praamipiletid ja jõulupühad võisidki alata. Lahkusime kodust 24. detsembri varahommikul, et juba hommikul saarele jõuda. Terve eelmise õhtu olime toitu kokku shoppanud, kartulisalatit valmistanud, asju pakkinud, muid sööke vaaritanud ja igal võimalikul moel valmistunud, sest arvestasime et seal võsas me poodi ei saa ja isegi kui saame, siis see on kindlasti ka pühade puhul suletud.

Kohale jõudes selgus, et võisime endale suht suures rannaga paralleelselt kulgevas metsatukas ise täitsa vabalt koha valida ja ei pidanud väga mingeid kaste ja jooni ja numbreid jälgime, nagu siinmail tihtipeale kombeks. Kui kogu ülejäänud rahvas oli valinud endale ühe hea ookeanivaatega platsi ja istusid seal üksteise otsas oma telkidega, siis meil õnnestus läbi ma ei tea mis ime saada täiesti eraldi väike platsike, kust tuli küll ookeanit vaadata läbi mõne puukese, aga tänu osavale auto ja telkide ja varjualuste positsioneerimisele ei näinud me muidu rahvast peaaegu üldse ja oligi täitsa selline tunne nagu oleksimegi omaette seal.

laager

thumb_P1030496_1024

Kookosevargad

IMG_5297

IMG_5287

IMG_2554

20151225_171215

thumb_P1030491_1024

IMG_5263

IMG_2466

IMG_2444

IMG_2455

Jõuluõhtul oli meil ikka korralik jõuluõhtu. Tegime väikse “kuuse” ja kingipakkide nurgakese, sõime kaasavõetud/kohapeal valmistatud hapukapsast, verivorsti, ahjukartuleid, kartulisalatit, peedisalatit ja muud taolist. Natuke ikka oli jõulutunne ka! Mõnna!

IMG_0519

IMG_0532

20151224_180423

JÄrgnevatel päevadel püüdsime kala, seiklesime mööda saart ringi, matkasime, otsisime kookospähkleid, avasime kookospähkleid, ujusime, sõitsime kajakkidega, snorgeldasime ja tegime kõike muud mida hing ihaldas. Nägime kilpkonni, delfiine, raisid, haisid ja kõiksugu suuremaid ja väiksemaid kalu. Taaskord püüdsime ühe Shovelnose Sharki kinni ka… ja lasksime ta jälle sama rõõmsalt tagasi.

IMG_5358

IMG_5386

thumb_P1030730_1024

IMG_5399

IMG_5405

IMG_5447

See kaks ja pool päeva läks kohe kindlasti liiga kiiresti ja ma tahaks nii väga, et kunagi oleks aega kuskil reaalselt ka mingi nädal aega lihtsalt tsillida.. kohe nii et jõuaks igav hakata ja siis tegevusi välja mõelda ja siis uuesti igav hakata.

IMG_2654

IMG_2689

IMG_2700

IMG_2704

IMG_2709

kilpkonn-barney

sharks

stingrays

DCIM100GOPRO

Ja üks väike video ka siia lõppu:

[youtube https://www.youtube.com/watch?v=566pzg2tmSw?rel=0&w=853&h=480]

 

 

 

 

Seven Mile Beach ja rannaelanikud

Ühel pühapäeval käisime Madde ja Reimoga siit lõunapoole jäävaid randu avastamas. Gold Coast on ülilahe koht, aga siin on üks jamps – inimtühje randu kuhu autoga peale saaks natuke napib. Adelaides ja Tasmaanias on neid ikka jalaga segada. Igatahes otsustasime, et peame ikkagi ühe sellise leidma, ei viitsi koguaeg miljoni inimese vahel oma rätikuga lebada ja kui ikkagi terveks päevaks randa minna on lahedam kui saab kõik oma varanduse kaasa vedada ja varjualusegi püsti panna. Ja seda on auto läheduses ikkagi tunduvalt lihtsam teha kui kuskilt parkmisplatsilt vedada.

Kõigepealt avastasime Byron Bay lähedale jäävaid randu – sinna küll autoga otseselt ei saa, aga selle eest saab natuke kaljudest üles ja alla matkata ja näeb äraütlemata ilusaid kohti. Nii me siis seal seiklesime. Kohtusime ühe suure ämbliku ja ühe pisikese maoga (no mina viimasega tegelt eriti ei kohtunud aga see eest jalutasin ämblikuvõrku peaaegu otse näoga sisse, jehuu). Tsillimised tsillitud võtsime suuna Lennox Headi nimelise linna poole. Olime varem netist selgeks teinud, et sealt saab alguse rand nimega Seven Mile Beach, kuhu vabalt autoga peale saab. Enne tegime Lennox Headis veel väikese fish and chipsi ringi ja täiendasime poes mõningaid varusid. Enamus pildid on sel korral superhüpertublijailusa Madde tehtud.

IMG_1954

IMG_1962

IMG_1978

IMG_1979

IMG_1980

Rannas oli mõnus, inimesi põhimõtteliselt ei olnud, ainult üks pelikan eputas seal meie ees ikka oma tund aega kindlasti. Vahepeal käis kuskil parematel jahimaadel ja siis tuli jälle tagasi. Tegime miljon fotoseeriat samal ajal kui Maiks kala püüdis. Viimasel ajal saame koguaeg ühte sorti kala ainult – Shovelnose Sharke. Neid kutsutakse küll rahvasuus nii öelda haiks, aga tegelikult tehniliselt on tegemist raiga, sest tal on lõpused lõua all, mitte pea külgedel. Osad inimesed muidugi söövad ka seda kala, aga meil väga selline värk peale ei lähe (ja me ei oska neid õigesti kohe ära veristada nii, et neile ammoniaagi maitse külge ei jääks – Haid pissivad läbi naha ja kui neid kiirelt verest tühjaks ei oska pumbata õigetesse kohtadesse sisselõikeid tehes, siis jääb lihale põhimõtteliselt pissi maitse juurde), nii et laseme nad alati vette tagasi. Hai on niikuinii üks odavamaid kalasid siin ja kuna tema söömine ei ole mingi eriline kulinaarne reis mõnda imelisse teise dimensiooni, siis jätame pigem vahele.

IMG_2070

IMG_2087

IMG_2123

IMG_2181

IMG_2183

IMG_2190

IMG_2195

IMG_2213

IMG_2227

Õhtul käisime veel ühest Byron Bay rannast nimega Watego Beach läbi. Vot see on üks ilus koht. Päike loojus, surfarid andsid lainetele hagu ja paar delfiinipoissi sulpsas vahuses vees. No mis sa hing veel tahad?IMG_0214

IMG_0217

IMG_0231

 

Mount Maroon

Kes veel aru ei ole saanud, siis matkamine on meie lemmikhobi. Tavaliselt otsime mingeid vähegi pikemaid-raskemaid matku ja kõige rohkem meeldib käia mägedes, kaua sa selle lauge maa peal ikka tatsad eks. Sel korral valisime sihtpunktiks Mount Marooni. Mount Maroon asub Gold Coastilt umbes 100km sisemaa poole, ühes üsna tundmatus rahvuspargis nimega Mount Barney. Mount Marooni matka kohta uurides saab lugeda igasugu hirmulugusid, kuidas see on suht märgistamata rada ja kaasas tuleks kanda kindlasti topograafilist kaarti ja kompassi.. või siis võiks olla tegemist äärmiselt hea suunatajuga matkajatega. Kuna me peame ennast nendeks viimasteks, siis meil muidugi kaarti ja kompassi ei olnud. Ja tegelikult ei olnudki vaja. Kuigi rada on märgistamata tõesti on siiski võimalik hea jälgimise korral aimata, kust need eelnevad matkajad sinna mäetippu roninud on.

Matkal käisime koos Madde ja Reimoga, kelle jaoks see oli esimene selletaoline tipp. Kokku võttis see tripp meil mingi neli tundi vist, mille hulka mahtus nii suuremaid kui väiksemaid turnimisi. Selles mõttes oli küll keskpärasest ohtlikum ronimine, et osades kohtades oli kalle päris suur ja lahtisi suuri ja väiksemaid kive palju. Aga et vigastusi vältida, siis üritasime sellistes kohtades pikemaid vahemaid hoida, et üksteisele midagi pähe ei kukutaks.

Vaade mäetipust oli võimas, erinevalt Mt Warningust sai selle mäe otsas ikka reaalselt 360-kraadist vaadet nautida – puid ega põõsaid ette ei jäänud 🙂

IMG_20151207_160817

Mount Maroon

IMG_1799

IMG_1809

IMG_1821

IMG_1832

IMG_1834

IMG_1862

IMG_1917

IMG_0023

IMG_1863

IMG_0016

Pärastlõunal käisime veel Burleigh Headsis rannas ja hiljem pidasime meie kodu juures jõe ääres piknikku. Pikad päevad on toredad!

IMG_0038

IMG_0049

IMG_0064

Meie erinevad elukohad

Esimeseks nädalaks olime rentinud endale kaks tuba ühes suures majas, mida renditaksegi niimoodi tubade kaupa matkasellidele välja. Maja ise oli maruilus, aga üks neiu, kes seal nö. “majahoidjaks” oli määratud, üldse ei olnud tore. Ta tegelikult vist absoluutselt ei tahtnud seda tööd teha ja siis ta oli koguaeg kõigi peale pahane. Aga see selleks, meil oli ikkagi tore seal! Maja ise asus BroadBeach Watersis, Surfersist umbes 35-45 minutilise jalutuskäigu kaugusel, mida endalegi üllatuseks ka mitmel korral ette võtsime. Tegelt ei ole see üldse nii pikk maa mida jala käia ja palju parem on kui ei pea alati auto parkimisega jaurama. Lisaks on hea näiteks pärast väljas söömist natuek pikem jalutus teha, juhul kui veidi liiale sai mindud, haha. Nagu ka kõigil teistel majadel sealkandis, oli ka meil oma paadisild kanali ääres, juhuks kui peaks tulema tuju paat osta. Maiks üritas sealt paar korda kala püüda, aga no… ei õnnestunud väga.

2015-10-27 08.46.20

 

2015-10-27 08.48.50

2015-10-27 08.48.52

2015-10-27 08.46.33

2015-10-27 08.47.10

2015-10-27 08.48.25

2015-10-27 14.55.49

Sealt me siis kolisime edasi juba nädal hiljem.. tegelikult üritasime terve see aeg endale midagi pikaajalisemat leida aga kuna ootused olid äärmiselt kõrged ja asjaolud pidevalt muutumises (et kui mitu inimest meid ikkagi siis on jne), siis meil eriti ei sujunud. Lisaks ei olnud Maiks selleks hetkeks veel tööle saanud, nii et ei julgenud mingi eriti kalleid kohti vaadata. Üks oli suht ruttu selge – kelleltki teiselt me tuba rentida ei taha, küll aga võime ise kellelegi teisele tuba edasi rentida. Esialgu olidki siin plaanid Lauraga diili teha ja siis Kerliga diili teha ja siis mõlemaga diili teha.. või mis iganes järjekorras see oli. Igatahes.. avanes meil siis nädala möödudes võimalus võtta kolmeks nädalaks üks korter Gold Coasti kõige kõrgemasse ja kõige kuulsamasse torni nimega Q1. Tegelt see on veidi pikem lugu, aga mis siin ikka vanade asjade üle heietada.. asjaolude kokkulangemisel võtsime siis selle korteri ja leppisime kokku, et selle perioodi lõpuks kindlalt mõtleme välja mis teeme. Haha, eriti ei edenenud ka see plaan. Aga tegelt me ei muretsenud, elu ongi seiklus ja selliste majade vahet kolides ongi koguaeg tunne, et oled kuskil hotellis ja puhkusel. No Q1 ongi tegelt hotell. Nii et niipidi vaadates ei ole sellel kolimisel nagu väga vigagi.

2015-11-02 13.39.25

2015-11-04 06.54.15-1

2015-11-07 08.33.38

2015-11-07 08.36.32

2015-11-07 16.33.00

2015-11-07 17.46.31

2015-11-10 17.28.35

2015-11-13 11.02.20

2015-11-13 11.34.35-1

2015-11-13 12.27.53

2015-11-13 12.28.09

2015-11-13 12.29.49

2015-11-15 07.19.20

2015-11-20 13.57.15

 

Sada miljonit asjaolu langes jälle kokku ja kuna Gold Coastil hakkas sel hetkel hoopis lastel koolivaheaeg (ja kõige vanemas eas olevate jaoks oli tegemist nende keskkoolilõpetamisega), mis tähendab põhimõtteliselt 2 nädalat kestvat läbu, kuhu kõik karvased ja sulelised üle osariigi kokku valguvad, siis evakueerusime esialgu Sunshine Coasti puhkama mõneks päevaks ja pärast seda Andy ja Katarina juurde “maja hoidma”.

2015-11-25 06.43.16

2015-11-25 06.43.20

2015-11-25 16.31.46

2015-11-26 06.18.17

2015-11-26 06.18.30

2015-11-26 06.30.31

2015-11-26 06.31.32

2015-11-27 06.06.48

2015-11-27 06.12.30

2015-11-30 06.01.07

2015-12-04 06.10.55

FullSizeRender

ja siis, ja siis! Ja siis saimegi lõpuks oma koha.. aga sellest pikemalt juba meie järgmises saates. Mis mu praegust tuju arvestades ilmub tõenäoliselt aastal 2018. Nägelemiseni mu kallid televaatajad!