jõeäärerahvas

Täna käisime siis jälle väikestviisi väljasõidul. Esimeseks sihtkohaks oli Tailem Bend – üks vana linnake Adelaidest sajakonna kilomeetri kaugusel idas, kus asub Austraalia suurim nö. “pioneeriküla” – küla, kus on üle 100 vana hoone, mis on kõik ajastutruult sisustatud. Need “näidismajad” on kõik päris vanad majad, mis on nende vanadest asukohtadest Tailem Bendi toodud ja võimalikult tõetruult säilitatud. Nii saab seal näha üle saja aasta vanuseid postkontoreid, koole, kirikuid, põlluharimismasinaid ja palju muud põnevat.

IMG_2004

IMG_2031

IMG_2057

IMG_2071

Pärast Tailem Bendi liikusime mõnikümmend kilomeetrit Adelaide’i poole tagasi – Murray Bridge’i. Murray Bridge on üks linnake, kust läheb läbi Murray Jõgi, mis on koguni Austraalia kõige pikem jõgi. Sealkandis uitasiem niisama ringi, vaatlesime jõeümbrust ja paatmajasid – sellekandi inimestest üpris paljudele meeldib nimelt elada nö. alustel, kuhu peale on ehitatud maja. Murrays pidasime maha ka väikest viisi pikniku – vaatasime veits kuidas kohalikud noorhärrad veesuuska/lauda sõitsid ja jutustasime niisama.

Murray Bridge’ist liikusime jõgemööda edasi Mannumisse – Mannum on üks pisikestest vanadest linnadest, mis varem, kui jõge veel ühe peamise transporditeena kasutati, märkimisväärselt elavamad olid. Mannumis saime nats praamiga ka sõita. Linn ise asub nimelt kahelpool jõge ning silda selle linna elanikele veel ehitatud ei ole. NIi on neil kasutuses hoopis praamid, mis ööpäevaringselt sõidavad. Praamimees muideks oli nii sõbralik, et ma ei jõudnud kohe piisavalt ära naeratada. Muhe vana 🙂

Mannumi kandis kulgesime niisama jõeäärt pidi – ausalt öeldes meenutas see olek seal veidi meie Peipsiäärset sibulaküla – ainult linnud, vanad Pelikanid, olid nats suuremad 🙂 Armas kohake oli, tahtsime ka kohe sealsamas telgi püsti lüüa ja ühel neist kümnetest paadisildadest õngekonksud vette lasta. Kahjuks on homme aga ootamas kooli- ja tööpäev, nii et pidime suuna Adelaide’ile tagasi võtma. See eest nägime aga teel koju üliroosat päikeseloojangut – iga asi on millekski hea.

IMG_2078

IMG_2191

IMG_2221

IMG_2275

IMG_2289

kõht täis, tuju hea :)

Üldises plaanis kulgeb meie talv nii, et… tegelt nagu ei kulgegi eriti. Ma kuidagi mäletan eelmisest talvest et oli jube külm ja pime ja vihmane… see talv ei ole minu arust üldse selline olnud. Jah on olnud jahe ja vahel on isegi vihma sadanud, aga minu arust viimased kaks kuud on tegelt ikka täiesti normaalne ilm olnud. Päeval selline üle kümne kraadi sooja, iga paari päeva tagant isegi 16-18 kraadi. Mulle täitsa meeldib 🙂 Maiksul on praegu vaheaeg, mis tähendab et ta käib tööl. Samas tähendab see ka seda, et tal on nädalavahetused vabad ja me saame igasugu põnevusi koos ette võtta.

Nagu juba eelmisest postituses mainisin, siis oleme palju väljaspool linna ringi seigelnud. Sellele lisaks oleme tavalistel õhtutel päris palju väljas söömas käinud ja muid “tubaseid” tegevusi teinud. Näiteks oli meil üks võrdlemisi “huvitav” Liibanoni söögi õhtu; avastasime ühe toreda Ameerikapärase burgerikoha; käisime Hahndorfis (Adelaide külje all asuv “Saksa” linnake) hapukapsast ja “jõulusööki” söömas ja veel kõikvõimalikes erinevates väikestes ja suuremates kohtades erinevat kraami proovimas. Minu üks viimase aja meeldejäävamaid toiduelamusi olid kindlasti lambaajud, mida eelmisel nädalal töökohtumisel sõin. Väga huvitav ja üldse mitte halb, täitsa veel sööks neid!

Kodus oleme ka kõiksuguseid uusi ja vanu sööke küpsetanud jälle. Ainult pilti võiks tihedamini teha nendest asjadest.

20140510_175015

20140617_191429 2014-06-28 Victor HArbor

20140622_140723

Õgardluse kõrvalt tuleb ennast ikka natuke liigutada ka. Kuigi Adelaides on palju tenniseväljakuid, ei ole siin peaaegu üldse platse, msi õhtuti valgustatud oleks. ja kuna meil läheb juba umbes pool kuus õhtul pimedaks, siis pärast tööd nagu ei olegi võimalik mängida. Otsisime me siis mis me otsisime, aga ikka leidsime suht ühe normaalse klubi ainult, kus õhtuti ka mängida saab. Selle tarbeks oli meil muidugi vaja teha üüüüülipikk leping nendega ja maksta miljon kohalikku raha. Aga klubi on tore – seal on tenniseväljakud, squash, jõusaalid, sisebassein, välibassein, saunad, trennid, kohvik/restoran. Oleme seal nüüd päris palju käinud, ma olen isegi päeval seal kohvikus tööd tegemas käinud – mõnus kamina ääres istuda ja suppi süüa ja “töötegemisenägu” teha. Esimesed kolm pilti on klubist ja viimased on klubi sissekäigu juurest avanev vaade Adelaide’ile! Täitsa kena linn ju 🙂

20140717_132543

20140717_152517

20140717_152536

20140717_162339

20140717_162341

20140717_162344

20140717_162423

Aeg lippab

Ise ka ei usu et nii palju aega on mööda läinud ja ma ei ole midagi kirjutanud, see on vist küll kõige pikem vahe mis mul blogimisse on tulnud kunagi. Praegu tundub küll üks üüratu suur ülesanne see kõik mis vahepeal toimunud on, nüüd kokku võtta ja kirja panna ja.. .tegelikult, just nüüd seda siin kirjutades tuli minu väikesesse peakesse hoopis mõte et lihtsam vist see kõik hoopis pildiblogina ajalukku salvestada. Otseloomulikult on enamus pildid jälle telefonist, nii et ärge mind siis kuhugi kõige kehvema kvaliteediga fotode konkursile kandideerima palun saatke.

Mt Lofty

Minu üks lemmikuid matkamiskohti Adelaide’i ümbruses on matkarada Waterfall Gully ja Mt Lofty vahel, seal olen vist küll juba mustmiljon korda käinud. Kunagi ammu maikuus, kui Adelaide veel täitsa kevadine oli, käisime Alliega õhtupoolikul seal matkamas. Teekond mäetippu oli muinasjutuline, sest viimast veerandit kõndisime päikeseloojangul. Läbi metsa langevad kuldkollased päikesekiired tegid kogu ümbritseva nii toredalt siiruviiruliseks, et lausa lust oli läbi selle triibulise maailma kulgeda. Omamoodi huvitav oli ka pärast päikeseloojumist kottpimedas metsas alla tagasi kõndida. Natuke hirmus ja natuke põnev ja natuke naljakas ka! Üks ilus mälestus. 🙂

Mt Lofty

Rapid Bay ja Normanville 

Nüüdseks on juba väikestviisi traditsiooniks saanud, et vabadel päevadel sõidame kuhugi linnast välja. Ühel sellisel päeval käisime Rapid Bays kalmaaripüügil ja Normanville’i nimelises väikelinnas söömas. Rapid Bay on üks pisike rannake Adelaidest tunniajase autosõidu kaugusel, kus suvel ka kämpamas käisime. Seekord läksime lihtsalt ilusa pühapäeva puhul väljasõidule – oli tore päev, nägime ühte vaala (kahjuks mingil põhjusel ei olnud tal saba), püüdsime ühe klamaari, nägime delfiine ja sõime ühes armsas kohvikus lõunat.

2014-06-14 Rapid Bay1

2014-06-14 Rapid Bay2

2014-06-14 Rapid Bay IMG_1464

IMG_1616

Victor Harbor

Victor Harboris oleme viimase kuu aja jooksul koguni kaks korda käinud. Victor Harbor on üks pisike linna Adelaidest umbes 100km lõunas, kus meie suviti surfamas käime ja mis talvel vaalavaatlusturistide tõmbekohaks on. “Pärissurfarid” surfavad seal muidugi praegu talvel ka, aga me veel nii ägedad ei ole. Need kaks korda kui Victoris käisime, erinesid üksteisest kui öö ja päev. Esimene kord oli meri tormine ja ilm ülitalvine, teisel korral polnud mingist talvest aga juttugi – päike paistis ja kõik oli täpselt nagu eelmisel kevadel. Mõlemal korral käisime ka Mt. Compassis hirveliha söömas, njom-njom, maitseb hästi küll! Ja muidugi squidi käisime ka veel püüdmas Rapid Bays viimasel korral kui olime teel tagasi Adelaide’i poole.

2014-06-28 Victor HArbor1

2014-07-13 Victor Harbor + Rapid Bay

2014-07-13 Victor Harbor + Rapid Bay1

Jalutuskäigud rannas

Kui ma Airlie BEachil käisin mai lõpus, siis oli sealne päevane keskmine temperatuur 25 kraadi ringis, meil Adelaides aga 15 kraadi. Kummalisel kombel ei tulnud minul peale mitte must masendus Adelaide’i tagasi jõudes vaid hoopis vastupidi – olles veetnud nii palju aega Airlie’s suvalistes kohtades töötades, mõtlesin et miks ma ei võiks sama teha ka Adelaides. Ja üleüldse, miks ma ei võiks rohkem aega veeta väljas nii nagu Airlies. Tegelikult on mul enda arvates see väljas-hängimise plaan üsna hästi välja tulnud. Peaaegu kuu aega käisin peaaegu igal hommikul rannas jalutamas, 6-7 km. Kui võimalus tekkis, tegin ka pikemaid retki (näiteks paar korda matkasin sellise mõnusa 15-20km, kas siis üksi või näiteks meie ühe uue majakaaslase Ainoga. Paar nädalat tagasi jäi asjaolude kokkulangemisel see projekt mul väheke pooleli, aga see eest olen rohkem aega veetnud linnas ja ka meie uues “klubis”. “Klubist” räägin pikemalt hiljem, praegu aga mõned pildid hommikustest jalutuskäikudest.

2014-06-09 Ellu jalutuskäik rannas

20140609_083030

20140609_103535

20140609_112700

20140610_085221

20140618_074825

20140618_083316

 

 

Käisin külas!

Kuna minul on selline tore töökoht, mis võimaldab mul töötada põhimõtteliselt ükskõik millise palmipuu alt, eeldusel, et selle palmipuu all levib mingil põhjusel wifi, siis veetsin kümmekond päeva mai lõpus ja juuni alguses hoopis Airlie Beachil – jep, sealsamas väikeses linnakeses troopilises Queenslanis, kus me Maiksuga mõned aastad tagasi elasime. Käisin Ailenil külas – tegemist oli sellise lihtsa ja tagasihoidliku reisikesega – päeval tegime mõlemad tööd ja õhtuti veetsime üle pika aja koos toredalt aega. Kahjuks oli Maiksul sel ajal kool täies hoos, nii et temal seda aega vabaks võtta ei õnnestunud.

Tore oli töötada vahelduseks hoopis sellises õhkkonnas, oma tavalise kodukontori asemel. Kuna Ailen töötab kohalikus Coffee Clubis peakokana, siis sain mina seal mõnuga kõiki selle koha võlusid nautida 🙂 Õhtuti või vabadel päevadel veetsid prouad Airlie peal patseerides, erinevates toitlustusasutustes söögipoolisega tutvudes ja/või kodus filme vaadates ja head-paremat näost sisse ajades 🙂

airlie

Pildid Elina telefonist Juuni-Juuli2Pildid Elina telefonist Juuni-Juuli3Pildid Elina telefonist Juuni-Juuli4


Kodukontor

Neil päevil kui ma Aileniga töö juurde kaasa ei viitsinud minna, töötasin hoopis tema kodurõdul. Ja tegin pilte. Ja veel pilte. ja siis natuke veel pilte.

IMG_1385

IMG_1398

IMG_1371


Kajakiseiklus

Ühel päeval käisime ka hommikusel kajakitiirul saarte vahel. Tegemist oli sellise pisikese grupiga, kus peale meie oli veel üks Prantsuse paar ja meie giid. Ilm oli ilus, termomeeter näitas 27 kraadi ja vesi saarte vahel sillerdas täpselt sama helesiniselt, kui neli aastat tagasi, kui esimest korda sinnakanti sattusime. Peatusime natuke pikemalt ka ühel väikesel saarel. Turnisime niisama mööda saart ringi, käisime ujumas ja pidasime piknikku.

New folder


Kaardimoor

Üks meeldejäävamaid ja põnevaid asju, mida selle aja jooksul Airlies tegime, oli aga midagi hoopis-hoopis teistsugust. Käisime mõlemad Aileniga ühe selgeltnägija-kaardimoori juures. See oli üks ütlemata põnev kogemus ja tegelikult hea abivahend mõtete ritta seadmisel.

20140531_120902

Oli tore aeg ja eriti tore oli näha Ailenit. Kuna räägime iga nädal, siis oli täitsa uskumatu avastada, et me ei ole juba kaks aastat ja kaks päeva üksteist näinud! Mis on muidugi eriti kurb sellest seisukohast, et … kuhu kurat kaob aeg?! 😀