Perekondlik aktiivpuhkus

Neljapäeva hommikul jõudsid meile siis minu kullakallis ema ja vennake Rait! Minul oli juba kolm päeva jõhker ärevus – öhtul magama ei jäänud, hommikul magada ei saanud, olin ikka täitsa häiritud 😀

Neljapäeva hommikul pärast umbes tunnikest lennujaamas hängimist nägime neid lõpuks! Suur oli jällenägemisrõõm ja tegelikult oli ikka uskumatu vaadata küll, et mismoodi te siis nüüd siin olete.

Esimesel päeval võtsime kohe plaani, et päeval väga palju magada ei tohi meie uustulnukad – muidu ei saagi seda rütmi õigeks. Käisime siis esimesel päeval väiksel ringsõidul ka – käisime siinkandi kõrgeima mäe otsas (Mt Lofty) ja kõmpisime sealt rõõmsalt alla ka. See oli küll päris tore ettevõtmine, esimesed kaks känguru jäid meiel teele ette juba siis kui olime vaevalt üle 500 meetri kõndinud. Ema ja Rait võib-olla ei olekski tähele pannud, kui ma kisama poleks pannud 😀 Istusid siis kaks känguru meil kummalgi pool teerada ja sõid rahus rohtu. Vabalt võis neile lähemale minna, ilma et nad selle peale teist nägugi teeks. Nõks maad hiljem kõndisime rahulikult mööda teerada, kui äkki ehmatasin selle peale et ema kängurule peaaegu otsa kõndis. Känguru passis rahulikult täpselt teeservas, aga no ikka nii lähedal, et kui ema järgmise sammuga mingil põhjusel tasakaalu oleks kaotanud ja 10-15cm kõrvale astunud, oleks raudselt peale astunud 😀

2014-02-20 Mt Lofty ja Waterfall Gully
Teekonna lõpupoole leidsime suure otsimise peale ühe koaala ka, aga kahjuks ta oli suht kaugel puu otsas, nii et väga palju lähemalt ei saanudki näha, aga no tegelt oli see vahemaa ikkagi max 10 meetrit, et ei ole see nüüd teab mis kauge!. Aga põhimõtteliselt oli emal ja Raidul juba umbes kuuendaks Austraalias olemise tunniks lähedalt nii koaala kui känguru nähtud… ja veel vabas looduses!

Õhtul käisime veel emaga jalutamas ja poisid (Maik, Rait, Joosep) käisid kalal. Esimese päeva lõpuks näitas mu telefon läbitud vahemaaks 14km. Tugev algus sellele üritusele, mis ma muud oskan öelda! 😀

Järgmisel päeval läksime nö. „loomaaeda“ – Monarto Zoosse. Tegemist on sellise veidi teistsuguse loomaaiaga, kus looamd natuke suurematel aladel ringi kulgevad ja kus inimesi siis lihtsalt bussiga seal nende vahel ringi veetakse. Ühel suuremal alal elasid siis koos kaelkirjakud, antiloobid (mitu erinevat liiki), jaanalinnud ja sebrad (vist, ei suuda meenutada praegu). Teatud loomad muidugi on ikkagi eraldi aladel (lõvid, gepardid jne), aga sellegipoolest on neid niimoodi „vabamalt“ elamas näha palju põnevam, kui mingi 4x4m puuris. Kokku kulgesime seal üle nelja tunni – tegime ka jalgsi ühe matka ja kuulasime kahe erineva ’loomapidaja’ esitlusi – kaelkirjaku ja gepardi. Päris hull oli see, et gepardionu läks ikka korralikult aeda sisse ja sügas ja väänas neid nii nagu ise tahtis.

2014-02-21 Monarto Zoo ja Bel Air
Pärast loomaaeda käisime veel Belair National Parkis, kus nägime ühte pisitillukest koaalat päris madalal puu otsas istumas. Tüüp lihtsalt magas seal mingi ülirahulikult, me andsime ikka korralikult fotokale tuld ja tegime talle pai ka. Härra Koaalal oli ikka jumala ükskõik meist – esimest korda kui ema pai tegi talle, siis ta korra nagu tegi silmad lahti ja kohendas ennast, aga pärast seda oli tal juba jumala ükskõik, mismoodi me teda paitasime. Nägime ka hunnikutes suuri kängurusid, ema hiilis neile ikka mitmel korral lähemal ja saime toredaid pilte 🙂

2014-02-21 Monarto Zoo ja Bel Air1
Õhtul kui koju jõudsime olid meile veel küll jõudnud Kadi ja Lemps, kes praegu väiksel ümber-Austraalia reisil on. Tegime väikestviisi õlunaadide degusteerimist ja hängisime niisama.

Laupäeval läksime juba hommikul vara surfama. Oma arust ärkasime siis kõik kell 8 üles ja sõitsime kell 9 välja.. ehk siis.. tahtsime parimat, aga välja kukkus nii nagu alati! 😀 Ärkasime küll kell 8 ja tegelt lahkusime kodust ka suht õigel ajal (vist umbes poole kümne ajal) a lõpuks vette jõudsime ikka alles kell 12. Kokku läksimegi siis kaheksakesi – laenutasime kuus lauda ja kalipsot juurde (Mul ja Maiksul on oma varustus). Ma jätsin esialgu oma laua kaldale ja läksin aiatasin emal ja kadil asjale natuke rohkem pihta saada. Kui olin emale jõudnud mingi kaks korda hoogu sisse lükata, siis Rait sõitis juba rahulikult sirge seljaga mööda, nagu olekski sündinud sinna surfilaua peale. Ema sai ka ikka päris mitu ilusat pikka liugu aga püsti tõusmise jättis järgmiseks korraks. Oli ikka võrdlemisi külm ilm Adelaide’i suve kohta (auto näitas 19 kraadi), nii et emps läks pärast umbes poole tunnist jauramist kaldale ära. Ülejäänud seltskond andis ikka oma hea kaks tundi minna, siis tegime väikse lõuna ja pärast seda läks umbes-täpselt pool seltskonnast veel kaheks tunniks tagasi ja teine pool seltskonnast lasi autos silma looja. Sellega jõudsingi tegelikult praegu reaalsetele sündmustele järgi, sest istun praegu siinsamas autos ja kuulan kuidas Maiks ja Rait seitset surfilauda meile autokatusele üritavad siduda. Väga intrigeerivad vestlused 😀 Lähen teen sellest tsirkusest mõned pildid, adjöö.

IMG_8203

IMG_8257

Rohkem pilte seal kus alati 🙂

 

Elu ongi üks suur festival!

Linnaseiklustest siis ka natuke.

Esimesel veebruaril käisime Eveli sünnat tähistamas (kirjutasin alguses tühistamas, haha.. see on siis kui saad juba liiga vanaks, siis iga aasta tühistad ära oma sünna! by Elina). Sattusime sellisesse kohta nagu Casablabla, kus sai igasugu erinevaid toite degusteeritud ja ühte huvitavat trumminelikut kuulatud. Öösel käisime veits klubis ka – suht kole oli (no jees, ausad oleme eksole) – ei ole ikka mingid sellised träna-kommi-klubid meie masti värk. Kuskil sellisel tavalisel mainstream, r’n’b, radiopopi diskol võin ikka käia, aga vaibakloppimine ja pahupidi silmadega proteiinimusklid ei ole minu teema. Aga, peaasi et endal on tore ja lõppkokkovõttes oligi!

935141_10201378904573128_1577193915_n

1560757_10201378904973138_1410479251_n
Üleeelmisel nädalavahetusel käisime ka pubirallil, mis oli ka päris vahvel ettevõtmine. Kord poole aasta jooksul või uude linna kolides on sellised asjad isegi täitsa okeid, saab ühe korraga mitmeid erinevaid kohti näha ja kiiremini selgeks, et kus on mõtet käia ja kus mitte. Lõpetasime selle õhtu jälle meil, kell-5-hommikul piibuga 🙂

Eelmisel nädalal algas Adelaides kauaoodatud Festival Season! Praegu näiteks on käimas üks suuremaid festivale nimega Fringe, mis hõlmab endas veel väiksemaid festivale ja tuhandeid-tuhandeid üritusi. Seisneb see siis erinevates kontserdites, etendustes, tsirkustes, näitustes jne. Näiteks meeletult palju on erinevate koomikute showsid ja kõiksuguste indie-bändide kontserte. Ühel õhtul võib üle linna olla Fringe’i raames koguni sada erinevat üritust toimumas, nii et täiesti arusaadavalt on meil väga raske sealt hulgast mingit valikut teha. Käisime loomulikult avaparaadil, mis oli mõnes osas ikka korralik friikide kokkutulek (no näiteks osariigi panka esindas transvestiit-strippar). Häid pilte kahjuks ei ole, sest… inimeste pead on liiga suured! (ja see et mul polnud fotokat kaasas ei mängi üldse rolli, eks!)

Pildid Elina telefonist Jaanuar-Veebruar

20140214_210725

20140214_211036

20140214_213458
Mu siirad vabandused kehva kvaliteedi pärast aga ma jätkuvalt usun, et üks kehva kvaliteediga pilt ütleb rohkem kui mitte ühtegi pilti, nii et elab üle 🙂

Pärast paraadi käisime veel ühel koomikute show’l, kus neli koomikut + õhtujuht tegid lihtsalt 4 tundi järjest nalja. Väga-väga äge kogemus, kindlasti tahame veel minna sellistele üritustele – aga ootame Raidu ära, siis  saab tema ka selle übertuusa kogemuse osaliseks.

Valentinipäeval käisid Maiksul päkapikud ja tõid ühe suure rahapaja, mille eest sai lunastada endale suht unelmate kalastusvarustuse. Seda käisime siis järgmisel õhtul ka katsetamas – sõitsime autoga ühte randa, parkisime ennast otse liivale, kaljude ja lainete vahele ja hängisime seal kuni keskööni – kala väga ei saanud, küll aga krabisid.

Eile käisime Garden of Unearthly Delightsis, mis on siis selline Fringe’i raames ehitatud park-ala, kus igasuguste show’de telgid, llõbustuspargi atraktsioonid, söögi-joogi telgid ja niisama tore hängimine. Oli ühe hästi toreda sõbra ärasaatmispidu – tema lendas nüüd aastaks Filipiinidele ja Indiasse elama, kus tahab oma reisiromaani lõpuni valmis kirjutada. Soovitan vaadata tema raamatu promovideot siit – ei ole küll mingi ülisuperhea kvaliteet, aga väga muhe vaatamine ja meie elame tema seiklustele väga kaasa! Pauliga koos oleme päris mitmeid asju ette võtnud ja kurb on näha teda minemas – üks sümpaatsemaid inimesi, keda oleme 2013. aastal kohanud!

20140216_225910

Palun mulle üks konditsiooner! Pakkida pole vaja, hakkan kohe kasutama.

Pärast oma viimaset tripikest oleme siis enamvähem niisama Adelaide’i vahel töllerdanud – ainult paar korda kuskil ühe päeva kaupa ära käinud. Üks väga suuri põhjusi, miks kohe üldse kodust välja ei kisu, on siinne ilm. Jaanuar möödus ikka suht kuumalainete tähe all – kokku tuli vist veits alla 10 päeva kus oli üle 40 kraadi sooja. Ja isegi kui ei olnud 40, siis 35-38 oli ikka. Ja linnas elades on see päris õudne – õhk lihtsalt seisab ja jahutust saabki ainult konditsioneerist.

Sellele vaatamata vahel ikka kuhugi jõudsime ka – näiteks käisime Eveli ja Joosepiga Adelaide’i Botaanikaaias. Ei, ärge kartke, mingit mustmiljonit lille pilti siit ei tule.. Meil oli suht tund aega ainult, et see läbi käia (ja ega kauem ei olekski suutnud, ebareaalselt palav oli). Aga iseenesest tore atraktsioon – sinna tuleks järgmise aasta kevadel tagasi minna.

Agaaaa, üks pilt ütleb rohkem kui mitte ühtegi pilti, nii et laske hea maitsta:

IMG_7022

IMG_7033

IMG_7042

IMG_7044

IMG_7069

IMG_7080

IMG_7083

IMG_7086

IMG_7124
K
rt tagantjärele vaatan, et tuli ikka jube fauna see värk siin. Sorrüü!

tuleb välja, et viinamarjadest saab igast head kraami teha! kes seda oleks võinud arvata..

Adelaide’i ümbruses asub väga palju viinamarjaistandusi ja paljud tuntud Austraalia veinid tulevad just siitsamast Adelaide’i külje alt. Kokku on siin kolm suuremat piirkonda, kus intensiivselt veinitootmisega tegeletakse ja kõigis neis on turistid väga teretulnud. Nimelt on enam veiniistandustesse võimalik lihtsalt niisama sisse sadada ja veine maitsta. Suurematel istandustel on terved restoranid, suveniiripoed jms selleks otstarbeks valmis tehtud, aga on ka väiksemaid ja tagasihoidlikumaid. Põhimõtteliselt käib kogu süsteem nii, et astud uksest sisse…. ja hakkad jooma! Haha, no tegelt ei ole tõesti mingit pikemat-keerulisemat kunsti selles. Kõik maitsmised on tasuta, ja tädid leti ääres juba ootavad pudelid rivis nii kui uksest sisse astud 🙂

Ühel nädalavahetusel käisimegi siis Barossa Valleys erinevates istandustes kulgemas. Maitsesime vist üle kolmekümne veini.. no see on juba selline kogus, et lõpuks kui koju tulin ja ühe õlle lonksu võtsin siis tundus see ikka väga vale maitsega 😀 Terve päeva sõitsime seal siis ringi ja õhtu lõpuks leidsime veel ühe väikese ürituse ühes nunnus istanduses (kus on üks ülihea Moscato!). Kui mina, kes ma veini muidu ei joo, selle ettevõtmisega väga rahule jäin, siis peab vist ikka päris tore asi olema! Aaaaga, mis ma siin ikka lobisen (ei tule täna seda juttu kuidagi…), vaadake parem pilte.. sealt kust alati.

2014-01-24 Barossa Valley1

Elu on veealune maailm, autos magamine, haihirm, head sõbrad ja SUVI!

Aastavahetus möödus meile võrdlemisi tavaliselt – ei ole me mingid suured peoloomad. Käisid mõned külalised – Meie prantslastest sõbrad, üks mu endine töökaaslane Will, sõbranna Jessie ja selle maja püsielanikud (Mai ja meie kaks). Olime alguses lihtsalt meie juures koduaias ja tegime natuke aastavahetuse jooki ja hiljem suundusime linna muid pidustusi ja ilutulestikku vaatama. Oli selline suht tagasihoidlik õhtu, kui välja arvata see, et Willil oli küll vist terve aasta kõige suurem pidu – väljus ta sellest rohkete vigastustega.

aastavahetuse telklaager

Aasta alguses laekus meile külla Kommi! Tuli teine kaugelt-kaugelt, linnast nimega Sydney (kust ta oli ostnud endale mootorratta, millega oli plaan Perthi edasi sõita). Umbes samal ajal tulid ka Joosep ja Eveli, kes meile nüüd natuke pikemaks „külla“ on jäänud. Nagu ikka olid nädalavahetuse puhul kohal ka Brigitte ja Herve (kes elasid tol ajal ise tegelt linanst natuke väljas, aga iga nädalavahetus meil olid). Rohkete külaliste saabumise tähistamiseks läksime kämpama!

Laupäeva hommikul sõitsime kodust välja suunaga Rapid Bay poole – rentisime endale seks puhuks kaks kajakki ja vedasime kaasa kõik oma rannavarustuse (snorgeldamisasjad, surfilauad jne). Rapid Bay on üks väike rannake + telkimisala Adelaidest umbes tunnise sõidu kaugul. Kokku oli meid siis umbes-täpselt 12 inimest. Seadsime oma laagri rapid Baysse üles ja üks äraütlemata tore nädalavahetus võiski alata. Kui välja arvata need osad kus äärepealt oleks ühest kajakist ilma jäänud, üks tüüp omadega Antarktikas lõpetanud ja natuke pidid rescuet tegema, siis tegelikult läks superhästi.

Järgmisel päeval avastasime kõrvalranda Second Valley’t, snorgeldamisega, hüppasime kaljudelt alla, sõitsime kajakkidega, püüdsime kala (ja saime kogu kamba peale ühe vaese kalmaari) – oli üüüüüüberäge päev! Päeva lõpuks sõitsime Eveliga kajakkidega „koduranda“ tagasi. Teel nägime selliseid randu, mida minu silmad veel näinud ei ole. No enam sinisemaks see veevärv minna ei saaks! Nüüd olen üritanud välja genereerida, et kuidas sinna uuesti minna saaks… ilma kajakkideta.

Kokku ööbisime Rapid Bays kaks ööd. Kolmandal päeval sõitsime edasi Middletoni ja läksime surfama. Surfamas oleme küll viimasel ajal ikka väga palju käinud – hästi vahvel on!

Tripi lõpetuseks tulime nagu ikka – staapi (meile) tagasi! Tellisime endale mingeid erinevaid sööke kokku ja puhkasime puhkusest! 🙂

IMG_6906

P1100057

P1100046

IMG_6989

IMG_6762

IMG_6615

DSCF8442

DSCF8436

P1100059

P1100063