Sünnipäev :)

Minu sünnipäev oli üks täitsa tore päev! Hommikul ärkasin üles ja läksin pesema, Maiks selle ajaga meisterdas köögis natuke hommikutoodangut. Hommik oli kuidagi eriti tore, sain kõigepealt Maiksu käes oma kingitused kätte: uue telefoni Samsung Galaxy S4 ja ühe pisikese hõbeketi, kus üks oluline sõnum peal 🙂  ja lilled 🙂

Esimese asjana, kui arvuti taha istusin, oli kuidagi juhuslikult (või Maiksu abiga, siiani ei tea) Facebook õige koha pealt lahti ja nii oligi juba hommikul vara ootamas mind üks väga väga väga väga tore video. Esimese hooga, kui pihta sain millega tegu, ütlesin Maiksule, et ma ei saa seda tööle panna ju, muidu tuleb jälle hirmus nutt peale. Aga üle elasin, sellise poolnutuste-poolnaeruste emotsioonidega (videot saab altpoolt vaadata, loodan et artistid ei ole väga häbelikud). No tõesti, üks ägedamaid asju, mis mulle kunagi tehtud on! Aitäh!!

Siis läks Maiks tööle ja mina jäin koju.. ka tööd tegema. Jõudsin siis vaevalt maha istuda kui ukse taha tuli üks onu ühe pääääris suuuure lillekimbuga 🙂 Härra ülemus oli ka ikka sünnipäeva meeles suutnud pidada.. tegin küll oma arust nendest lilledest pilti ka, aga ei tea kuhu see pilt sai.

Päeva jooksul sai siis kõiksuguste inimestega interneti ja telefonida vahendusel räägitud ja oli üks väga väga väga mõnus päev! Üks toredamaid hetki ever oli Eveli väike salakingitus mulle – saatis mulle paar pilti sellest, mis ta 2006. aastal minu kohta oma päevikusse (plikade värk noh :P) kirjutas. Eriti südantsoojendavad on sellised… mitte-päris-kingitused-aga-tuhat-korda-paremad!

Õhtul käisime ostsime ühest choclaterie’st läbi ja ostsime..kaks pisikest maailmaparimatšokolaadikooki. Eks nad maksid ka umbes sama palju kui tavaliselt üks suur tort. Praegu, kui seda kirjutan on kõht eriti tühi ja see kook tundub lihtsalt nagu mingi eriti eriti eriti kauge unenägu, sest ei saa ju ometi reaalsuses nii head asja olemas olla.

Sõitsime siis oma kookide Windy Pointi. Windy Point on üks selline kõrgem mägi, kust avaneb linnale väga-väga äge vaade. Päeval ma arvan, et seal ei olekski nii palju vaadata, aga õhtul, kui kogu linn on tuledes, on küll tore! Istusime siis seal kivimüüri peal kahekesi ja sõime oma kooke. No nii hea oli!

Eesti poolt on ka juba mõned pakikesed tulnud ja kuuldavasti tuleb veel. Vahvel, kui on osad asjad, mida ise ei oskagi igatseda, aga siis teised tuletavad oma pakikestega meelde. IIRISKOMMID 4 LIFE!!

2013-09-30 Pildid sünnakinkidest

 

20130917_215614 IMG_20130917_222946 (1)

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=Np2Q_M61TXk&w=420&h=315]

Vaalavaatlus ja kalalkäik :)

Noniii-noniii mu trollid!

Mul tuli meelde, et mingil põhjusel jäi ühest vahepealselt sündmusest täitsa kirjutamata. Mainin nüüd ikka lühidalt ära, et endal ka pärast tore vaadata oleks!

Kui Krissu ja Kaarel veel siin elasid, käisime ühel ilusal nädalavahetusel Victor Harbouris. Tegu on pisikese linnakesega Adelaidest lõunas ja sinnasõit võtab aega umbes tunnike. Kuna meil eriti mingit normaalset muusikat ei olnud, siis pidime leppima kaltsukast ostetud Five’i plaadiga (minuvanused kindlasti mäletavad koolipäevilt sellist poistebändi). Üürgasime siis kõik koos kaasa laulda 🙂

Victor Harbourisse minemise eesmärk oli väga lihtne ja konkreetne: latsed tahtsid vaalapoisse näha ja Victor Harbouris pidavat selleks väga-väga hea koht olema. Ja ennäe imet, nägimegi! Küll suhteliselt kaugelt aga siiski. Hiljem käisime veel ühes nunnus kohas kalal 🙂 Ega väga ei mäletagi rohkem, see oli nüüdseks vist juba kaks kuud tagasi.

Aga pilte võin ikka jagada 🙂 Pildid siin.

2013-07-13 Victor Harbour

Elu on harjutamise küsimus :)

Tere-tere! on ikka raskusi mul selle blogimisega. Muidugi olen alati mingi sada vabandust leidnud, aga nüüd sel korral on tõesti nii, et täiesti kehtiv vabandus olemas (vähemalt minu enda silmis)! Tahtsin juba jupp aega blogida kõiksugu asju, aga kahjuks ütlesid mõlemad meie telefonid täpselt ühel ja samal päeval üles ja kahjuksx2 oli Maiksu telefonis igast põnevaid pilte, mida tahtsin nende blogipostituste juures kasutada.

Minu telefon oli omadega muidugi ammu juba otsakorral, ikkagi täpselt kaks aastat on ta mul juba olnud ka ju… viimasel ajal ei viitsinud seda isegi sisse enam lülitada, pidevalt oli tast rohkem tüli kui kasu. Kõige tipuks jätsin veel SIM-kaardi ka Eestisse ja kohalik telefonioperaator Telstra pani natuke näkku, nii et mõned nädalad on mul mingi täitsa vale number olnud, mida mitte keegi niikuinii ei tea. Nii, et polegi väga mõtet seda telefoni kasutada. Vahvel uudis on aga see, et kellelgi on kohe-varsti-õige-pea üks hea põhjus endale uus telefon saada. Nii, et homme läheb ostlemiseks tõenäoliselt.

Maiksu telefoni viisime kuhugi parandusse, eks ole näha kas tast saab veel elulooma. See telefon ju tegelikult alles umbes 8 kuud vana, nii et loodaks küll, et saab veel hinge sisse puhuda.

Vahepeal käisime siis Eestis. Oli äraütlemata vahva. Samas oli see kõik nii veider ja ebamaine (peamiselt seetõttu et tegemist oli äärmiselt lühikese reisiga, kokku olime Eestis 8 täispikka päeva ja kaks poolikut (minemine/tulemine) sinna otsa). Nii kahju oli, et see aeg nii lühikeseks jäi. Oleks ikka tahtnud kauem olla, koguaeg oli selline tunne, et APPPI-MA-EI-JÕUA-IGALEPOOLE!! Õhtuti ei saanud magama jääda, sest peas keerlesid mõtted teemal “jesus-christ-ainult-seitse-päeva-veel-kuidas-ma-selle-nüüd-maha-magan”. Aga, kokkuvõttes, oli NIIIIIIIIIIIII TORE, lihtsalt oleks nii väga soovinud, et elu oleks lubanud kauemaks jääda, et oleks saanud kohe päriselt-päriselt hinge tõmmata 🙂 Nüüd tagantjärele tundub nagu see kõik oleks olnud üks hästi hea unenägu ja et seda tegelikult ei juhtunudki. Ei ole ju reaalne mõelda, et vaid 27 päeva tagasi olime Eestis. Mul on küll selline tunne, nagu oleks veebruaris viimati olnud. Igatahes, kuna nii paljud teist on meile naljaviluks lubanud, et “me siis tuleme teile külla, kui te Eestis ära olete käinud”, siis nüüd olete küll kõik plindris ja peate kiiremas korras pileteid ostma hakkama. Päriselt.

Nüüd oleme siis enam-vähem joone peale tagasi saanud – Maiksul kõik kooliasjad järgi tehtud ja elu jälle nagu vanasti. Ilmad on ka märkimisväärselt soojemaks läinud – vahepeal viskas ikka päris korraliku suvekuuma ka üles, lihtsalt lampi tuli üks päev 30 kraadi. Kuigi ametlikult oli alles talv. Mingi peaaegu 10 päeva oli ikka sellist väga ilusat ilma, mõnusalt 25 kraadi kanti 🙂 Nüüd on jälle natuke jahedam, aga vähemalt on suvi juba käegakatsutav ja iga päevaga on ilmad aina ilusamad.

Selle kõigega seoses käisime kaks nädalat tagasi natuke osturallil – mulda, seemneid, potte ostmas. See oli nüüd siin see üks koht kus tahtsin pilte panna Maiksu telefonist (aga mida pole, seda pole :(). Ostsime siis 18 erinevad juurvilja, köögivilja, maitsetaime ja panime need kasvama. Nüüd kaks nädalat hiljem on 18-st kümme juba natukene tulemusi näidanud 🙂 Eriti elevil oleme mõlemad selle üle! Ma käin päevas mingi 17 korda peenraid vaatamas ja eks Maiks ka ikka koju tulles kas a) küsib, kuidas meie taimed elavad või; b) läheb peenart uudistama 🙂

IMG_4825

IMG_4826

IMG_4827

IMG_4830

IMG_4833
Nüüd kiilusin jälle kinni ja sattusin hoopis Eestis tehtud pilte ja videosid vaatama. Las see postitus siis jääb seekord niimoodi.

………

10 minutit hiljem. Mõtlesin ikka edasi kirjutada, haha 😀 Lasen siis niimoodi tulla, nagu suvalises järjekorras pähe tuleb asju, ärge siis väga segadusse sattuge kui ühelt teemalt eriti lampi järgmisesse hüppab 😀 Vähemalt saab midagigi kirja 🙂 Vahepeal kui ilusad ilmad olid, käisime natuke rannas ka. Üks õhtu käisime lihtsalt kahekesi natuke päikeseloojangut uudistamas (jaa, nii nunnu eks!)  ja teine kord käisime kolmekesi, söberikene Martakene oli ka. Mängisime natuke palli ja hullasime niisama. Kodus oleme natuke sulgpalli mänginud ka 🙂 Sellega meil aga eriti hästi ei lähe, sest kohe alguses kui sulka komplekti ostsime, siis üks äge noormees nimega Kaarel (tervitused!) suutis kõik pallid üle aia lüüa (naabrid viskasid tagasi ka, aga ega Kaarel siis ühe korraga ei piirdunud) ja teinekord kui uued pallid (eriti spetsid-moodsad-uhked!!) ostsime, siis Maiksul õnnestus ühe reketi otsa kuidagi nii toetada, et… see läks põhimõtteliselt pooleks. Praegu veel seisab teibi abiga koos, aga päriselt temast ikka võistlussportlast enam ei ole. Tennist oleme ka käinud nüüd pärast Eestist tulekut ühe korra mängimas, a sattusime mingi eriti kehva väljaku peale, nii et väga kaua nagu mängida ei viitsinudki.

Eelmine nädal käisime lõpuks ära ka Adelaide Central Marketil – täitsa imelik, et kuue kuu jookul sinna kordagi jõudnud ei olnud. Üks päris tore koht oli, sellien natuke mitte-Austraalialik 🙂 Nii interjööri, müüjate kui ka kauba poolest. Müüakse seal igasugust põnevat kraami, mida tavapoest üldse ei leia (no korraliku leiba ja suitsuvorsti jne) ja samas need asjad mida tavapoest ka saab, need on seal turul ikka jupp maad odavam. Kinkisime endale ühed Hiina massaažid ka. Natuke valus oli. Natuke palju. Päris palju. Palju. Palju valus oli. Aga turul otsustasime nüüd tihemini käima hakata, kasvõi nii, et laupäeva hommikul kodus ei söö ja siis läheme sööme seal kõhud täis.. Sest nii mõnus oli nii, et ise kulged seal lettide ja putkade vahel ja igaltpoolt ostad natuke midagi – ühest letist natuke vorsti ja teisest natuke juustu ja kolmandast natuke värsket saia ja neljandast avokaadot ja viiendast värsket mahla. Nii on mõnus, just!

Mis siis veel? Maiksul hakkab kohe-varsti jälle vaheaeg. Aga see pole mingi päris vaheaeg, eksamid ja muu jama. Aga kui hästi läheb, püüame ikka sinna mingi toreduse ka sisse mahutada, ongi juba imelik, et pole nii kaua kuskil seiklemas käinud. Siiamaani on meil asjad selle taha jäänud, et Maiks ei taha selle autoga, mis meil praegu on, kuhugi väga kaugele minna, kuna tema arust on see auto veits ebausaldusväärne. Ja uue auto ost muudkui lükkub ja lükkub edasi, koguaeg tuleb kas rahaliselt midagi vahele või Maiksul kasvab see kokkuleppeline maksimumhind jälle mingi 500-1000 dollari võrra. Kui nii edasi läheb, siis sõidame nelja aasta pärast ikka sama autoga, sest kutt tahab juba otse tehasest midagi saada 😀 Haha, tegelt, ehk äkki nüüd mingi kuu jooksul õnnestub midagi ära osta.

Aga nüüd lähengi poen härra juurde diivanile kerra ja söön kommi. Emme antud Maiuspalasid.